Kuidas on emotsioonid, tunded ja keha omavahel seotud?
Lühidalt ja kiirelt (TL;DR)
Emotsioonid ei ela ainult meie peas, vaid ka kehas. Need salvestuvad lihastesse, hingamisse ja närvisüsteemi. Peegelneuronid aitavad meil teistest aru saada ja empaatiat kogeda. Emotsioonidele nime andmine aktiveerib aju ratsionaalse osa ja rahustab stressireaktsioone. Pilates toetab kehatunnetust, vabastab pingeid ja loob turvatunnet, muutes nii keha kui emotsioonid kergemaks.
Liigu peatükki
Emotsioonid elavad kehas
Oled kunagi tundnud, kuidas hirmutavas olukorras läheb kõhu all õõnsaks või erutatud olekus on kõhus liblikad? See ei ole juhus. Psühhiaater Bessel van der Kolk selgitab raamatus “Keha peab arvet”, et meie keha talletab kogemusi, nii rõõmsaid hetki kui ka valusaid traumasid.
Kõige enam jäävad meid mõjutama olukorrad, mida me ei ole saanud tervislikult läbi töötada. Tugevad emotsioonid, mis traumaga kaasnesid muudavad lihaste pinget, hingamist ja närvisüsteemi.
See tähendab, et emotsioonid, tunded ja keha on üks tervik. Meie tunded ei asu ainult peas, vaid on sügavalt seotud füüsisega. Need avalduvad kehas ja mõjutavad meie igapäevaelu, suhteid, liikumist, und ja üldist heaolu.
Kiindumus ja emotsionaalsed mustrid
Dr Sue Johnson (“Love Sense”) tõdeb, et meie varasemad suhted ja turvatunne kujundavad seda, kuidas me hiljem armastust tajume. Olles kogenud lapsepõlves tuge ja turvalisust, on meis loomulik vajadus ja oskus luua lähedust. Kui seda toetust napib, võib täiskasvanuna tekkida pidev alateadlik valvsus või “kaitsesse lülitumine”, mis mõjutab meie isiklikke ja romantilisi suhteid.
Kui kogesime lapsepõlves toetust ja turvalisust, on ka täiskasvanuna lihtsam usaldada ja lähedust luua. Kui aga varased suhted olid katkised või valusad, võib turvalise kiindumuse asemel võib välja areneda ärev või vältiv kiindumusstiil.
See seletab, miks mõnikord tülid või lähedase vaikimine vallandavad meis äärmuslikke reaktsioone. Keha mäletab ja reageerib enne, kui mõistus jõuab olukorda hinnata.
Peegelneuronid: miks me tunneme teiste tundeid
Üks võimsamaid teadusavastusi inimkäitumise mõistmisel on peegelneuronid. Need on närvirakud, mis aktiveeruvad siis, kui me näeme kedagi teist midagi tegemas või tundmas.
Nähes teist inimest naeratamas, aktiveeruvad meie ajus samad piirkonnad, mis siis, kui me ise naerataksime. Vaadates televiisoris last vanaema küpsetatud pannkooke söömas, võime tunda oma vanaema või ema tehtud magusate kookide maitset suus. Jälgides tantsuõpetaja liigutusi, õpime selgeks uue koreograafia.
Funktsionaalse magnetresonantsi (fMRI) uuringud1 on näidanud, et peegelneuronite süsteemi aktiivsus seostub otseselt empaatilise käitumise ja sotsiaalsete oskustega. Peegelneuronid aitavad meil tundeid “lugeda”, tajuda emotsioone ja luua empaatiat. Peegelneuronid on põhjus, miks naer on nakkav ja miks me tunneme automaatselt kaasa, kui näeme kedagi pisaraid valamas.
Dr Johnson selgitab, et peegelneuronid on emotsionaalse sideme tuum. Kui su partner on pinges, tunned seda oma kehas; kui sõber naerab südamest, tunned rõõmu isegi ilma põhjuseta.
Botoxi mõju emotsioonide tundmisele
Uuringud on näidanud, et Botox’i süstid, mis halvendavad näolihaste liikumist, võivad mõjutada meie võimet teisi inimesi mõista ja nende tundeid täpselt lugeda. Kui nägu ei saa loomulikult peegeldada nähtud emotsiooni, jääb signaal ajus poolikuks.
Näotagasiside hüpotees (Facial Feedback Hypothesis) väidab, et meie enda näoilmed mõjutavad otseselt seda, kuidas me emotsioone kogeme. Kui sa naeratad, tunned suurema tõenäosusega rõõmu; kui kortsutad kulmu, võib ärevus või viha tugevneda. Näolihaste liikumine annab ajust kehale tagasisidet, mis kujundab emotsionaalset kogemust.
Nähes teise inimese emotsiooni, aktiveeruvad meie ajus tänu peegelneuronite süsteemile samad närvivõrgustikud, mis siis, kui tunneksime seda emotsiooni ise. Tavaliselt käivitab see ka väikese automaatse näoilme meie endi näol, mis kinnitab kogetud emotsiooni.
Teadusuuringud2,3 on näidanud, et kui näolihased on Botoxiga halvatud, see ahel katkeb. Peegelneuronid küll käivituvad, aga näo mikroliigutus ja sellest tulenev tagasiside ajule jääb olemata. Selle tulemusel tajume teiste tundeid nõrgemini ja meie võime lugeda teiste emotsioone ja neid täpselt nimetada on märkimisväärselt kehvem.
See näitab, kui sügavalt on emotsioonid, tunded ja keha seotud. Isegi väikesed muutused lihaste liikumises võivad mõjutada meie võimet teistega suhestuda.
Kuidas emotsioone paremini mõista?
Emotsioonide tajumine ja kehatunnetus on oskused, mida saab treenida. Üks tõhusamaid meetodeid on emotsioonidele nime andmine.
Kui me paneme tundele sõna, näiteks “ärevus”, “pettumus” või “lootus”, toimub ajus midagi huvitavat. fMRI tulemused on näidanud, et sel hetkel aktiveerub eesajukoor ehk prefrontaalne korteks, aju osa, mis vastutab ratsionaalse mõtlemise ja olukorra hindamise eest. Samal ajal väheneb amügdala ehk mandelkeha aktiivsus, mis on aju “häirekeskus” ja käivitab stressi- ja hirmureaktsioone.
Teisisõnu, tunde nimetamine töötab nagu piduripedaal emotsionaalse reaktsiooni ülekuumenemisel. See ei kustuta tunnet, kuid vähendab selle intensiivsust ja loob selgema perspektiivi.
Psühholoogid nimetavad seda ka “nimeta, et taltsutada” (“name it to tame it”). Näiteks:
- Kui ütled endale: “Ma tunnen ärevust enne koosolekut”, aktiveerub mõistuslik osa ajust ja tunne muutub talutavamaks.
- Kui ütled: “Ma tunnen pettumust, sest minu vajadust ei märgatud”, oled juba sammukese lähemal oma vajaduste mõistmisele ja läheduse loomisele.
Emotsioonidele nime andmine ei tähenda ainult negatiivsete tunnete tuvastamist. Sama oluline on märkida ära positiivsed tunded – “olen tänulik”, “tunnen rõõmu”, “olen rahulik”. See tugevdab närvivõrgustikke, mis seostuvad heaoluga ja muudab need kergemini ligipääsetavaks ka tulevikus.
👉 Siinkohal on suurepärane tööriist Tunnete ratas (PDF). See aitab leida täpsemaid sõnu kui lihtsalt “hea” või “halb”. Mida täpsemalt me oma tundeid kirjeldame, seda tõhusamalt me neid ka reguleerime.
Pilates kehatunnetuse ja emotsioonide juhtimiseks
Mõned kogemused võivad olla nii tugevad, et sellega kaasnevad emotsioonid salvestuvad kehas. Uuringud on näidanud, et traumast rääkimine, ei muuda olukorda kergemaks ega eemalda halba kogemust. Tunnete vabastamiseks on vaja kehalist praktikat nagu näiteks tantsimine, kooris laulmine, ratsutamine, jooga, Pilates või mõnda muud kehalist tegevust.
Pilates aitab:
- tunda ja vabastada kehas pingeid,
- pöörata tähelepanu sügavale hingamisele, mis rahustab närvisüsteemi,
- suurendada kehatunnetust ja märgata nii väliseid kui siseseid muutuseid,
- luua turvatunnet rahuliku ja toetava keskkonna kaudu.
Kui keha saab vabalt liikuda, muutuvad ka emotsioonid kergemaks. 👉 Proovi Pilatest kodus
Kodune mini-harjutus
- Istu mugavalt ja sule silmad.
- Pane tähele, kuidas su keha tundub, kas märkad pinget kaelas, õlgades, kõhus?
- Nimeta tunne, mis sind valdab: “ärevus”, “väsimus”, “rahutus”, “hirm”
- Hinga sügavalt sisse ja välja, kujutades pinge lahkumist iga väljahingamise järel.
- Nimeta positiivne tunne: “põnevus”, “erutus”, “rahulikkus”, “rõõm”.
- Hinga sügavalt sisse ja välja, kujutades positiivse tunde tulva kehas.
Ka väike paus aitab tuua rahu ja kohalolu.
📕 Raamatusoovitused
Brené Brown “Julgege juhtida : julge töö, rasked vestlused, siirad südamed” – julgus olla aus ja haavatav
Dr. Sue Johnson “Love Sense” – armastuse teadus ja turvalise kiindumuse loomine
Bessel van der Kolk “Keha peab arvet” – kuidas keha talletab ja vabastab traumasid
Küsimused ja vastused
Q&A Miks ma tunnen kehas pinget ilma selge põhjuseta?
Keha võib reageerida varasemate traumade või kogemuste põhjal, mis on alateadlikult alles.
Q&A Kas Pilates aitab ärevuse korral?
Jah, teadlik hingamine ja liigutused rahustavad närvisüsteemi ja vabastavad pinget.
Q&A Kui tihti tasub Pilatest harjutada?
2–3 korda nädalas annab tavaliselt nähtava tulemuse 4–6 nädalaga.
Q&A Kas emotsiooni nimetamine aitab tunnetega toime tulla?
Jah, uuringud näitavad, et see aitab vähendada emotsionaalset ülekoormatust ja selgemini mõelda.
Q&A Kas Botox võib muuta, kuidas tunnen või loen teiste emotsioone?
Uuringud näitavad, et mõned peegelneuronitega seotud ajupiirkonnad töötavad Botox’i järel teisiti ja emotsioonide mõistmine võib olla raskendatud.
Kokkuvõte
Emotsioonid, tunded ja keha on lahutamatult seotud. Tugevad emotsioonid avalduvad kehas pingete, hingamise muutuste ja isegi valuna.
Peegelneuronid aitavad meil teiste emotsioone peegeldada ja empaatiat kogeda ja näotagasiside hüpotees näitab, et ka meie enda näoilmed kujundavad seda, kuidas me tundeid läbi elame. Kui keha ja meel töötavad koos, muutub lihtsamaks nii enda kui ka teiste mõistmine.
Pilates pakub turvalise viisi suurendada kehatunnetust, vabastada pinged ja õppida teadlikumalt oma emotsioone juhtima.
- Pfeifer, Jennifer H et al. “Mirroring others’ emotions relates to empathy and interpersonal competence in children.” NeuroImage vol. 39,4 (2008): 2076-85. ↩︎
- Bulnes, L.C., Mariën, P., Vandekerckhove, M. et al. The effects of Botulinum toxin on the detection of gradual changes in facial emotion. Sci Rep 9, 11734 (2019). ↩︎
- Stark, S., Stark, C., Wong, B. et al. Modulation of amygdala activity for emotional faces due to botulinum toxin type A injections that prevent frowning. Sci Rep 13, 3333 (2023). ↩︎
